Pakslaup

3,50 

Harilik pakslaup on laia, külgedelt kokkusurutud kehaga. Noorelt läikiv-hõbedane, vanemana muutub selg rohekaks, kõhupool jääb hõbedaseks. Pakslaubad on filtreerijad, toitudes peamiselt fütoplanktonist. Eriliselt spetsialiseerunud lõpuspiide süsteem võimaldab neil veest eraldada ka kõige väiksemaid organisme vahemikus 8–100 mikromeetrit.

Kalatranspordi tingimused.

Kirjeldus

Hypophthalmichthys molitrix, tuntud ka kui pakslaup või hõbekarp, on suur mageveekala, mis kuulub karpkalaliste sugukonda. See kalaliik on pärit Aasiast enamasti Hiinast, ja seda on laialdaselt levinud üle maailma.

Neil on hõbedane läikiv soomustik ning suur suu ja lõualuud, mis võimaldavad neil filtreerida toitu veest. Nende keha värvus võib varieeruda, kuid tavaliselt on nad hõbedased või hõbedased-sinised.

Pakslaubad on suured kalad, kes võivad kasvada muljetavaldavalt suurteks. Tavaliselt 60–100 cm pikkuseni, kuid on dokumenteeritud isendeid, kes on ületanud 1,5 meetri pikkuse piiri. Lisaks suurusele on neil ka märkimisväärne mass, kaaludes mitmeid kilogramme.

Pakslaubad on peamiselt taimtoidulised kalad, toitudes peamiselt zooplanktonist, vetikatest ja muust taimsest materjalist, mida nad veest filtreerivad.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hypophthalmichthys molitrix ehk pakslaup on suur mageveekala, millel on piklik keha kuju ja hõbedane soomustik. Nad on taimtoidulised ja tuntud oma suurte mõõtmete ning tohutu söögiisu poolest. Pakslaubad on majanduslikult olulised kalad, mida kasvatatakse toiduks ja kasutatakse ka dekoratiivsete kaladena.

Lisainfo

suurus

10-12cm