Linask

0,50 1,50 

Linaski selg enamasti tumeroheline või -pruun, küljed heledamad, pronksikarva, kõht kollakasvalg. Kasvavad  umbes 50 cm ja 2-2,5kg.  . Linask on segatoiduline ja küllaltki laia toiduspekteriga.

Kalatranspordi tingimused.

Kirjeldus

Linask, on mageveekala, mis kuulub linasklaste sugukonda. Linask on pärit Euroopast ja Kesk-Aasiast ning seda leidub laialdaselt Euroopas.

Linask on tuntud oma erilise välimuse poolest, millel on ovaalne ja veidi lamenenud keha. Neil on tugevad lõpused ning, limaskestaga kaetud tillukesed soomused. Nende keha värvus võib varieeruda olenevalt elukeskkonnast, kuid tavaliselt on nad rohekashalli kuni pruunika värvusega.

Esimestel eluaastatel kasvutempo madalavõitu, siis tõuseb hoogsalt, nii et linaskit võib pidada Eesti lepiskaladest (peale karpkala) kõige kiiremini kasvavaks. Aastased enamasti 4,2-5,4 cm pikkused (L) ja 0,9-2 g raskused, kolmeaastased 16-17 cm ja 50-65 g, viieaastased 25-27 cm ja 250-330 g, seitsmeaastased 31-34 cm ja 500-650 g, kümneaastased 40-43 cm ja 1,1-1,4 kg, viieteistaastased 48-51 cm ja 2-2,5 kg. Emased kasvavad isastest kiiremini.

Meie teiste lepiskaladega võrreldes sööb linask suhteliselt palju limuseid ja taimtoitu. Otsib süüa innukamalt soojal suveajal, eriti hommiku- ja õhtuhämaruses. Talvel paastub.

Linask on tuntud hea maitse ja tekstuuriga liha poolest ning üsna populaarne toidukala Euroopa riikides.

Ökosüsteemide seisukohast mängivad linaskid olulist rolli, kuna nad aitavad reguleerida veekogude taimestikku ja putukate populatsiooni.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tinca tinca ehk linask on mageveekala, mis on levinud Euroopas. Neil on omapärane välimus nad on populaarsed nii spordikalastajate kui ka gurmaanide seas. Linaskid on olulised veekogude ökosüsteemides ja neid peetakse väärtuslikeks püügikaladeks.